foto1
foto1
foto1
foto1
foto1
7742510
katre@laiusepk.edu.ee
Laiuse alevik

Laiuse Raamatukogu

                                                                     

  

                                                                      JUHAN LIIV (30.04.1864 – 01.12.1913)

Ta oli oli eesti luuletaja ja proosakirjanik. Juhan oli pere seitsmest lapsest noorim. Peres võrsus veel teinegi luuletaja – vanem vend Jakob Liiv.   Ülepingutus, füüsiline kurnatus jm eelsoodumused vallandasid kirjanikus 1893. aastal vaimuhaiguse. Liiv pöördus Tartust tagasi koju, Alatskivile. Samas jätkas ta intensiivset kirjanduslikku tööd, valmisid näiteks jutustused "Käkimäe kägu" ja "Nõia tütar". 1894. aasta alguses põletas Liiv meeltesegaduses luulekogu jm käsikirju. Märtsis ja aprillis viibis ta Tartu närvikliinikus haiglaravil (skisofreenia ägedaim järk). Kliinikust lahkudes oli Liiv rahunenud, kuid parandamatu haige. 1894.aasta suvest kadus 30-aastane Liiv peaaegu kümneks aastaks avalikkusest. Ta viibis kodutalus, sugulaste, tuttavate juures Alatskivil ja mujal. Tema elu oli äärmiselt vilets, nii et sugulased taotlesid talle vallavaese toetuse. Samas luges ta palju, jälgis ajakirjandust ja haigusaastail valminud loomingust saab selle parim osa. 1896. aasta oli üks viljakamaid, kust pärineb vähemalt 30 luuletust. Aastail 1904–1905 võimaldas arst  Liivil elada Tartu närvikliinikus. Aeg-ajalt elas ta ka Tallinnas, Laiuse kirikumõisas, Raplas ja mujal.

Jaanurikuus (a. 1910) ilmus Juhan Liiv Laiusele heas uues ülikonnas ja jalavarjudes ning kõigi isiklikult vajalike rekvisiitidega, nagu pesu, tualetitarbed jne. Liivi haigus süvenes ning pererahva ning kirjaniku vahel tekkisid pinged. Ahjukütjad, kutsar või teenija võisid korduvalt näha, et Liiv oli ahjus põletanud rohkesti paberit. Olmselt oli tegemist käsikirjadega, mida ta väga usinasti oli valmistanud. Võimalik, et nii mõnigi hea luuletus või muu kirjatöö nõnda kaduma läks. Lisaks painas Liivi jälitusmaania, ta kirjutas Tartusse politseile kirju, paludes lõpetada tema jälitamist. Teinekord,kevadel, kaebas ta, et tema ei saa ülal oma toas mitte midagi teha ega kirjutada, sest teenija all köögis saab kohe kõik teada. Ta nimetas ennast vahel suuvürst Konstantini pojaks, ja vist ka Aleksander I pojaks. Aga vahel ka Ado Grenzsteini ja Lydia Koidula pojaks. Liiv pidas ennast Poola valitsejaks. Enne jaanipäeva lahkus Liiv Laiuselt, et sõita Poola. 1911 tuli Liiv taas Laiusele, peatus Laiusel mõne päeva kuid lahkus äkitselt. Pärast seda ta enam Laiusele ei tulnud. Ta suri tiisikusse 1. detsembril 1913.

Laiusel veedetud ajal kirjutas Juhan Liiv luuletuse Helin.

 

 

                                                                KASTER KASELO (02.02.1906 - 06.09.1941)

 

Laiusel sündinud Rudolf Kassi, kes kirjanikuelu elas Kaster Kaselo nime all. Õppis Alavere ja Sootaga algkoolis ning Kuremaa kontroll-assistentide koolis. Töötas Taagepera sanatooriumis sanitar-desinfektorina ning Kiviõli sanatooriumis velskrina. Kirjanduslikke katsetusi alustas Rudolf Kass 1930. aastate algul, võttes osa romaanivõistlustest. Praegu on meile Kaster Kaselo loomingust kättesaadavad vaid kaks romaani: “Valges lossis” (1937) ja “Olümpiameeskond saabus” (1938).  Teoste  protokollilisus ning pinnaline jutustamisviis ei lasknud neil kuigi populaarseks saada. 1941. a segastel aegadel mõrvati Rudolf Kass koos abikaasaga Kiviõlis eesti omakaitselaste poolt.

 

                                                                                         

 

                                                                        ASTA KASS  (09.10.1938 – 14.08.1992)

Asta Kass (Ilves) oli eesti lastekirjanik. Töötas ka ajakirjaniku ning õpetajana. Õppis Sõmerpalu koolis ja Võru I Keskkoolis. Eesti keele ja kirjanduse õpetaja kutse omandas tartu Riiklikus Ülikoolis. Laiusel oli ta Laiuse 8-kl Koolis emakeele õpetaja 1961 – 1964. Laiuselt siirdus ta Jõgeva rajooni logopeediakabineti juhatajaks. Seejärel asus tööle „Edasi“ ja „Õhtulehe“ toimetuses. 1975 aastast töötas toimetajana kirjastuses „Eesti Raamat“. Tema kirjutatud lasteraamatud on humoristlik-didaktilised. 

 

                                                                

                                                                      HEINRICH JOHANN VON JANNAU (09.03.1753 – 30.01.1821)

Ta oli baltisaksa päritolu Liivimaa publitsist ja kirikutegelane. Heinrich Johann von Jannau sündis Holstres mõisavalitseja pojana. Aastail 1770 – 1773 õppis ta Göttingeni ülikoolis teoloogiat. Ta oli 1776 – 1779 Põlva abipastor ja 1779 – 1821 Laiuse Püha Jüri koguduse pastor. Ta avaldas kirjutisi Balti kubermangude olude ja ajaloo kohta, arvustas pärisorjuse äärmusi ja nõudis talupoegadele mõningat omandiõigust. Tema peateos "Geschichte der Sklaverey und Charakter der Bauern in Lief- und Ehstland" (1786) on vanim eesti talurahva ajalugu käsitlev monograafia. Tema kirjutatud on ka raamat „Vene-õigeusu tulekust Lõuna-Eestis“ Ta kirjutas aastal 1849, et Laiusel tegutseb „lugemisselts“. See oli nähtavasti avalik lugemisring või raamatukogu. Seltsil oli 55 numbrit eestikeelset kirjandust. Kui kaua see selts töötas, ei ole teada. Seega võib pidada kirikuõpetaja Jannaud Laiuse raamatukogu asutajaks.

 

  

 

                                                                             

 

                                                                                    JOHAN KÕPP (09.11.1874 - 21.10.1970)

Ta oli eesti usuteadlane, ajaloolane, Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku piiskop ja peapiiskop 1939 - 1964 ja Tartu Ülikooli rektor 1928 - 1937. Ta õppis 1886 - 1890 valga Peetri kirikukoolis, 1890 - 1892 Valga linnakoolis, 1893 - 1896 Hugo Treffneri Gümnaasiumis, 1896 - 1906 Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. Usuteaduskonna lõpetamise järel töötas ta 1906. aastast Pärnus õpetajana, seejärel Palamusel ja Laiusel kirikuõpetajana.

1909 - 1922 Laiuse Püha Jüri koguduse õpetaja

1934 - 1940 tartu Ülikooli koguduse eesti pihtkonna õpetaja

1939 Tallinna Toomkoguduse ülemõpetaja

1919 - 1923 E.E.L.K. konsistooriumi assessor

1916 - 1918 tartu Ülikooli usuteaduse erakorraline professor

1919 - 1940 tartu Ülikooli usuteaduse korraline professor

1928 - 1937 Tartu Ülikooli rektor

1940 Taru Ülikooli usuteaduskonna dekaan

Laiuse aega pidas Kõpp oma elu ilusamaks. tema kui eesti talupoja jaoks oli kõige olulisem olla oma rahva keskel. Saada tööle eestlaste keskele oli suur unistus igale eestlasest vaimulikukandidaadile. laiuse aja tegi ilusaks ka perekonna loomine - sel perioodil sündisid kõik tema neli last. Tema juures Laiusel peatus kirjanik Juhan Liiv. 

Johan Kõpp "Laiuse kihelkonna ajalugu" 

 

 

© 2009-2015 by GPIUTMD


Copyright © 2017 Laiuse Raamatukogu Rights Reserved.